Põlva Linnavolikogu 11.veebruari 2009.a

 määruse nr 9 „Põlva Roosi Kooli arengukava kinnitamine”     

                                                                                                          L i s a

 

 

 

 

PÕLVA ROOSI KOOLI

 

 

 

ARENGUKAVA

 

 

2009 - 2011

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

PÕLVA

2009

S I S U K O R D

 

SISSEJUHATUS. 3

 

2. KOOLI TEGEVUSE PÕHIMÕTTED. 4

2.1 Visioon. 4

2.2 Missioon. 4

2.3 Kooli põhiväärtused. 4

2.4   Kooli eesmärk: 4

 

3. ÜLEVAADE HETKEOLUKORRAST. 5

3.1 Asukoht ja hoone 5

3.2 Mööbel 5

3.3 Vahendid. 6

3.4 Õppekasvatustegevus 6

3.5 Kooli struktuur ja õpilased. 7

3.6 Arvulised näitajad. 10

3.7 Koostöö ja koolitused. 15

 

4. SWOT ANALÜÜS. 16

 

5. STRATEEGILISED EESMÄRGID. 18

5.1.  Õpilastele ja personaalile suunatud tegevus 19

5.2 Lapsevanematele ja koostööpartneritele suunatud tegevus 20

 

6. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD. 21

 

7.  ARENGUKAVA   TEGEVUSKAVA………………………………..................22

SISSEJUHATUS

 

Põlva Roosi Kooli arengukava on dokument, mis sätestab hetkeolukorra, määratleb kooli arenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava ja arengukava uuendamise korra kolmeks aastaks.

Kooli arengukava koostamisel on lähtutud :

• Arengusuundumustest, mis iseloomustavad tänast Eesti haridust ja eripedagoogilise mõtte ja abi süsteemi selles – hariduslikud  erivajadused (edaspidi HEV) mõiste laienemine, võrdsete võimaluste tagamine, kodulähedane õpe jne.
• Põlva linna arengukavas  kajastuvatest munitsipaalõppeasutuste arengustrateegiate põhiseisukohtadest ja arengu põhimõtetest, munitsipaalõppeasutuste arenduseesmärkidest ja saavutustasemetest ning HEV õpilaste osast selles.
• Riigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidest;
• Kooli senise tegevuse analüüsist sisehindamise, enesehindamise ja välishindamise põhjal.

Roosi Kooli arengukava valmis koostöös erinevate huvigruppidega. Kasutati töövorme:

• mõttetalgud ja arutelud
• rahulolu küsitlused lastevanematele ja töötajatele
• õppenõukogud ja nõupidamised
• rühmatöö
• enesehindamine

Arengukava koostamisel on arvesse võetud:

• kooli hetkeseisu
• ressursse ja vajadusi
• koostööpartnerite ettepanekuid ja võimalusi
• pedagoogilise kaadri potentsiaali

Arengukavas kasutatud mõisted:

Visioon -   tulevikupilt, mille poole eesmärgistatud tegevuste kaudu arendus suundub

Missioon – defineerib kooli peamisi eesmärke

HEV- sügava ja raske vaimupuude ja liitpuudega õpilased

Tkl – toimetuleku riikliku õppekava alusel õppivate õpilaste klass

Hkl- hooldusõppe raamõppekava alusel õppivate õpilaste klass

TÕK – toimetuleku õppekava

IÕK – individuaalne õppekava

2. KOOLI TEGEVUSE PÕHIMÕTTED

 

2.1 Visioon

 

ROOSI KOOL – ERIVAJADUSTEGA ÕPILASTE JA NOORTE ÕPI- JA TUGIKESKUS.

2.2 Missioon       

 

ARENG UUTE VÕIMALUSTE AVASTAMISE JA

REALISEERIMISE KAUDU.

 

2.3 Kooli põhiväärtused

 

• ÕPETAMISKESKSUS / JÕUKOHANE JA ARENDAV    ÕPE

• TURVALISUS / SÕBRALIK JA TOETAV ÕPIKESKKOND
• PROFESSIONAALSUS / HARITUD KAADER
• AVATUS / KOOSTÖÖLE JA ÜKSTEISELE  TOETUMINE

• ANALÜÜSIVÕIME / TEGEVUSTE PIDEV ARENDAMINE
• USALDUSVÄÄRSUS / KOOLI HEA MAINE JA TUNTUS

2.4       Kooli eesmärk:

 

ÕPILASTE ETTEVALMISTUS ELUKS LÄBI TOIMETULEKUÕPPE.

 

3. ÜLEVAADE HETKEOLUKORRAST

3.1 Asukoht ja hoone

 

Põlva Roosi Kool asub Põlva linnas, Lina 1n 13, lastepäevakodu „Mesimumm” B osas kahel korrusel. Erandiks on hooldusklass, mis asub eraldi lastepäevakodu C korpuses ja  lastepäevakodu üks lasteaiarühm asub B korpuses.

I korrusel asub liitpuuetega laste lasteaiarühma ruumid, liikumisterapeudi ruumid ja võimla, mida kasutatakse koos lasteaiaga ning hooldusklassi kasutuses  olev 1 ruum ilma abiruumideta. II korrusel asuvad toimetuleku õppeklassid, söögisaal, logopeedi ruum, kodundusklass, tegevusjuhendaja tööruum, juhataja kabinet, õpilaskodu töö- ja magamistoad, riietehoid ja raamatukogu.

Puuduvad abivahendite (ratastoolid) ruum, panipaigad, õpetajate tuba, vahetundideks jalutussaal, saal. Raskendatud on ligipääs ratastoolidega õpilastel kooli ruumidesse. Hooldusklassil puudub puhkevõimalus (magavad põrandal), söömisvõimalus omas klassis, WC kasutamisvõimalus ja pesemisvõimalus oma klassi juures : kasutavad lasteaiarühma teises maja tiivas. Koolil puudub õpiõue kasutamise võimalus.

I korrus on remontimata, puuduvad tuletõkkeuksed, aknad vajavad vahetamist.

II korrus on osaliselt ümber ehitatud ja remonditud. Aknad vajavad vahetamist.

Kool asub lasteaia ühes tiivas: lasteaia rühm, õppeklassid, õpilaskodu ja lisaaastate õpilased. Klassiruumide juurdeehitamist pole otstarbekas teha, seega on kool antud tingimustes saavutanud optimaalse laste arvu. Edaspidi saab parandada tingimusi, mitte suurendada oluliselt õpilaste ja laste arvu.

 

3.2 Mööbel

 

Mööbel ja selle vastavus eale ja lapse arengule on üks komponentidest lapse arengus. Mööbel on välja vahetatud kõigis toimetulekuklassides, asendatud reguleeritavate klassipinkidega. Uuendatud on ka klasside õppevahendite kappe ja riiuleid.

Söögisaalis on eritellimisel valmistatud söögilauad, toolid, toidulett ja seinakapid.

Kodundusklassis on paigaldatud kööginurga mööbel ja vaibakudumisklassi materjalide kapp.

Õpilaskodus on uuendatud eakohase ja puidust mööbliga magamistoad.

Vanast lasteaia mööblist on kokku pandud hooldusklassi sisustus, lasteaiarühma sisustus, tegevusjuhendaja ja logopeedi tööruumide sisustus. Puudub  raamatukogu sisustus.

Invavahenditest on muretsetud funktsionaalne voodi ja pesemistool. Lasteaia rühma seljatugi, kaldpinnad ja pallibassein.

Vajalik oleks hooldusklassi ja lasteaiarühma sisustamine funktsionaalse mööbliga.

Erisisustust vajavad liikumisterapeudi tööruum ja tunnetustuba.

 

3.3 Vahendid

 

Roosi Kooli tüüpi koolidele puudub praegusel hetkel ministeeriumi poolt kinnitatud õppekirjandus (v.a. 2 töövihikut). Koolil on pedagoogilise kaadri poolt vajalikuks peetud ja isiklikul initsiatiivil muretsetud õppekirjandus ja töövihikud. Arvestatud on just käesoleval ajal koolis õppivate noorte võimete ja vajadusega.

Et leida igapäevaseks tööks vajalikke materjale, on iga õpetaja käsutuses arvuti ja printer. Samuti on igas klassis  CD- mängija. Muusikakeskused on ka liikumisterapeudi ja tegevusjuhendaja ruumides.

Autistidega töös on vaja erivahendeid. Oleme muretsenud eraldussirmid, geellambid, väikesed purskkaevud.

Tegevusjuhendaja, liikumisterapeudi ja logopeedi ruumidesse on muretsetud erivahendid. Koolis on kasutusel piktogramm.

Paljusid lasteaia vanuste laste mänguasju kasutame tunnetuse arendamiseks. Kavandamisel on tunnetustoa rajamine koostöös Põlva Tarbijate Ühistuga.

 

3.4 Õppekasvatustegevus

 

Kooli õppekasvatustöö läbiviimisel lähtume neljast õppekavast:

• Toimetuleku riiklik õppekava
• Hooldusõppe raamõppekava
• Lisaaastate õppekava (koostatud koolis, toetudes TÕK-le)
• Alushariduse õppekava

Roosi Kool lähtub õppetöö organiseerimisel põhimõttest, et iga laps on erinev. Seega koostatakse iga lapse kohta, sõltuvalt tema arengutasemest ja puudest, toetudes vastavale õppekavale individuaalne õppekava (IÕK). IÕK koostatakse klassijuhataja poolt koostöös kõigi aineõpetajate ja spetsialistidega. Arutatakse läbi vanemaga, kes allkirjastab õppekava. Õppeaasta lõppedes viib klassijuhataja läbi arenguvestluse ja tehakse kokkuvõtted: kui on täitmata ja saavutamata eesmärke, korrigeeritakse need vastavalt lapse võimetele.

Teist aastat on Roosi Kooli õpilastel võimalus õppida lisaaastate õppekava alusel. Lisaaastatele võib määrata 9. klassi lõpetaja lapsevanema avalduse põhjal kui kooli õppenõukogu peab seda vajalikuks. (Alus ministri määrus nr 43, 30.07.04) Koolis on 2008/2009 aastast lisaaastate klass (neli õpilast), kes lisaks toimetulekuõppele saavad veel õpet kogukonnas elamiseks (Maarja Küla baasil) ja igapäevaelu toetust (Peri Päevakeskuse baasil)

Koostöös Põlva Keskkooliga on alates 2007/2008 õppeaastast puutöö õpe poistele Põlva Keskkooli ruumides. Selle õppe käigus antakse ka teadmisi ja oskusi parandustöödeks.

Koostöös Põlva Kunstikooliga on tunniplaanis ka kunstiteraapia kunstikooli ruumides ja kunstikooli õpetajate poolt läbiviiduna.

Koolis töötab rütmikaring ja muusikaring.

Vastu tulles lastevanemate soovile toimub igal suvel juulikuu teisel poolel Roosi Kooli suvelaager (10 päeva). Laagrit viivad läbi kooli töötajad, toitlustamise tasuvad lapsevanemad.

Kindla osa kooli õppetööst hõlmavad üritused koolis ja väljaspool kooli. Kui ürituste plaanis on esikohal rahvakalendri tähtpäevad ja see toimub koolisiseste ettevõtmistena, siis projektide läbi on õpilasi viidud erinevatesse Eesti paikadesse ja kultuuriüritustele.

 

3.5 Kooli struktuur ja õpilased

 

• Põlva Roosi Kool on lasteaed- põhikool (alates sept. 2007) mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega õpilastele.
• Kooli õpilaskontingendi moodustavad Põlva linna ja maakonna, Võru maakonna, Tartu maakonna lapsed.
• Lasteaia osa moodustab liitpuudega laste rühm, kus omandab alusharidust  5 last.
• Põhikooli osas on neli klassi:

a) hooldusklass     6 õpilast, töötab hooldusõppe raamõppekava alusel

b) kaks toimetulekuklassi 13 õpilast, kes õpivad riikliku toimetuleku

õppekava alusel.

c) lisaaastate klass 2 õpilast on esimesel lisaaastal ja 2 õpilast on teisel lisaaastal, õppetöö toimub meie koolis toimetuleku riikliku õppekava ja õpilaste võimeid arvestava lisaaasta õppekava alusel. Lisaaastate eesmärk on anda võimalus saada kutse eelõpet (praktikatunnid), kinnistada toimetulekuõppekavas õpitut  ja toetada täiskasvanu eluks ettevalmistust (igapäevaelu toetus ja kogukonnas elamise toetus).

• Lisaaastate õppebaasina teeme koostööd Maarja Külaga ja Põlva Puuetega Inimeste Koja  ja Peri Päevakeskusega.
• Õppetöö baasi ja alternatiivõppe võimalustena kasutame poiste puutöö tundide läbiviimiseks Põlva Keskkooli puutöö klassi ja kunstiteraapia läbiviimiseks on sõlmitud leping Põlva Kunstikooliga.
• Lasteaia laste võimetekohaseks arenguks on võimalused  koostööks lasteaiaga “Mesimumm”.
• Kooli juurde kuuluvad õpilaskodu rühmad (2): kokku on ööbimisvõimalus ja õhtupoolseteks tegevusteks võimalus 19 Roosi Kooli õpilasel.
• Kooli ametikohtade struktuuri kujundamisel on püütud arvestada õpilaskontingendi eripära ja vajadusi.
• Ametijuhendite ja töökohustuste analüüs on toonud kaasa struktuuri muutusi vastavalt reaalsetele vajadustele.

 

3.6 Arvulised näitajad

PERSONAL

 

Ametikoht	Hulk	Haridus	Ametijärk
Klassiõpetaja	4 4 kohta	Kõrgem eripedagoogiline	vanempedagoog
		Kõrgem eripedagoogiline	pedagoog
		Kõrgem sotsiaaltööalane + 160 h pedagoogilist+ 320 h tundi eripedagoogilist kursust	pedagoog
		Kõrgem sotsiaaltööalane+ 160 h pedagoogilist+ omandab eripedagoogilist kõrgharidust	pedagoog
Erialaõpetajad	3 1,8 kohta	Kõrgem pedagoogiline+ 320 h eripedagoogikat	vanempedagoog
		Pedagoogiline kesk-eriharidus+ 320 h  eripedagoogikat	vanempedagoog
		Omandab pedagoogilist kõrgharidust	pedagoog
Logopeed	1 1 koht	Eripedagoogiline kõrgharidus	pedagoog
Tegevusjuhendaja	1 1 koht	Kõrgem sotsiaaltööalane+ 160 h eripedagoogikat 320 h pedagoogikat	pedagoog
Liikumisterapeut	1 1 koht	Kõrgem sotsiaaltööalane + 160 h kehakultuuri 160 h  eripedagoogikat 320 h pedagoogilist	pedagoog
Lasteaiaõpetaja	3 3 kohta	Kõrgem pedagoogiline+ 320 h eripedagoogikat	pedagoog
		Pedagoogiline kesk-eriharidus+ 320 h eripedagoogilist	pedagoog
		Pedagoogiline kesk-eriharidus+ 320 h eripedagoogilist	pedagoog
Kasvatajad (ÕK)	3 3 kohta	Pedagoogiline kesk-eriharidus 320 h eripedagoogilist	vanempedagoog
		Muu kesk-eriharidus+ 160 h pedagoogilist 320 h eripedagoogilist	pedagoog
		Pedagoogiline kesk-eriharidus	pedagoog

 

Roosi Kooli pedagoogilise kaadri  moodustavad: klassiõpetajad, muusikaõpetaja (0,4 ametikohta), liikumisõpetaja (0,4 ametikohta), kodundusõpetaja, lasteaia õpetajad, logopeed, liikumisterapeut, tegevusjuhendaja, õpilaskodu kasvatajad. Meie kooli õpetajatel on kvalifikatsiooninõuetes lisaks pedagoogilisele haridusele vajalik ka eripedagoogiline haridus või 320 tundi eripedagoogikaalast  koolitust. Hetkel on enesetäienduskoolitusel kolm pedagoogi.

Tööülesanded on määratud ametijuhenditega, mida vaadatakse üle ja korrigeeritakse igal õppeaastal.

Pedagoogilise kaadri kõrval on väga oluline ka abipersonal.

Õpetaja abi- töötab kõrvuti õpetajaga, vastutab koos õpetajaga õpilaste tervise ja heaolu eest ja on abiks tunnis individuaalse töö teostamisel. ( 4,7 ametikohta). Ametikoha kvalifikatsioon – tööline- ei nõua haridust, ei kohusta koolitusteks, tasustatakse miinimumpalgaga.

Kasvataja abi –töötab koos õpilaskodu kasvatajatega, praktiliselt teeb samu töid. Kasvataja abi öösel vastutab laste tervise ja heaolu eest õpilaskodus öösel ( 4,0 ametikohta). Ametikoha kvalifikatsioon – tööline- ei nõua haridust, ei kohusta koolitusteks, tasustatakse miinimumpalgaga.

Perenaine – vastutab menüüde koostamise eest, abistab lasteaiarühma töös, vajadusel konsulteerib meditsiinilisi probleeme, vastutab kaadri isikliku tervishoiualase dokumentatsiooni korrasoleku eest. ( 0,25 ametikohta)

Koristaja – ruumide korrashoid ja puhastusvahendite tellimise korraldamine ( 1,0 ametikohta)

Valvur – ruumide valve ( 0,4 ametikohta)
PEDAGOOGILINE KAADER

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Joonis 1. Pedagoogilise kaadri haridus ja ametijärk

 

PEDAGOOGILINE KAADER
HARIDUS	ARV
KESK-ERI	7
KÕRGEM	9
PEDAGOOG	12
VANEMPEDAGOOG	4

 

ÕPILASED

 

 

Joonis 2. Laste arv soo ja vanuse järgi 2008.a.

 

Sugu Laste-aed I kl II kl IV kl V kl VI kl VII kl VIII kl IX kl 1.lisaaasta 2.lisaaasta 3.lisaaasta Kokku Poiss 5 2 2 0 1 2 2 2 2 1 1 0 20 Tüdruk 0 0 0 1 1 1 1 0 1 2 1 0 8

ÕPILASTE PROGNOOS

 

Joonis 3. Õpilaste arv 2003- 2013.

 

Aasta              Arv

2003                35

2004                34

2005                33

2006                31

2007                30

2008                28

2009                30

2010                31       

2011                31

2012                31

2013                31

 

Lisaaastate klassi avamine toob perioodiks 2009 – 2013 kaasa õpilaste arvu stabiliseerimise.

3.7 Koostöö ja koolitused

 

Roosi Kooli õppekasvatustöö aluseks olevate õppekavade puhul puuduvad ühtsed kinnitatud õppematerjalid. Metoodilised võtted ja oskused tulenevad kasutatavatest õpikutest, töölehtedest, õpilase isikupärasusest, õpetaja loovusest ja info vahetamisvõimalustest. Roosi Kooli üheks tähtsamaks personalitöö eesmärgiks kujuneda õppivaks organisatsiooniks.

Käesoleval õppeaastal on erialasel täiendkoolitusel 3 pedagoogi, igati on võimaldatud osavõtt erialastest ja pedagoogilis-psühholoogilistest koolitustest. Kool korraldas eelmisel (2008/2009) õppepäeva maakonna koolidele erivajadustega õpilaste õppetöö planeerimisest ja autismist, sel õppeaastal on planeeritud vabariiklik hooldusõppe õppepäev.

Viimasel kahel õppeaastal on läbi viidud sisekoolitusi personalile: „Kriisikäitumine”, „Elu kogukonnas”, alternatiivne suhtlemine, esmaabikursused, evakuatsiooniõppused, külastatud Kammeri Kooli, Maarja Kooli, lasteaed „Õunake”, Käo Keskust, Maarja Küla.

Personalile on korraldatud õppeekskursioon Eesti Vabariigi ajaloolistesse paikadesse.

2008/2009 õppeaasta sügisel alustasime projektipõhiselt koostööd Comeniuse kontaktseminaril Saksamaal, millest võtsid osa veel Taani, Iirimaa, Belgia, Hispaania. Eesmärgiks koostada ja läbi viia ühisprojekt, mis võimaldaks õppevahendite täiustamist,  personali vahetust ja autismiga seotud info vahetust.

Vaimupuuetega laste õpetamine on psüühiliselt pingeline. Sageli kuhjuvad pedagoogide igapäevatöö probleemid, mis ei leiagi lahendust. Niisuguses töös on vajalikud supervisioonid. On saavutatud kokkulepe „Mahena Kriisikeskuse” kriisipsühholoogi Tiina Naaritsaga supervisioonide läbiviimiseks 2 korda aastas.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

    

4. SWOT ANALÜÜS

                                                   

Kooli hetkeseisu analüüsiks kasutati meetodina SWOT analüüsi. Töövormina kasutati grupitööd ja ühiseid arutelusid.. Töö esialgsel etapil fikseeriti kooli kui organisatsiooni tugevad ja nõrgad küljed, järgmisel etapil aga võimalikud ohud ja võimalused. SWOT analüüsi läbiviimist juhendas Tiina Naarits (“Mahena” kriisipsühholoog).

 

SISEMISED TUGEVUSED ( S )

SISEMISED NÕRKUSED ( W )

·      Professionaalne kaader ·      Muutusi toetava tugigrupi olemasolu ·      Kooli pikk (15 a) kogemus ·      Elukestva õppe  omaksvõtt õpetajate  poolt ·      Koostöö vanematega läbi arenguvestluste ja IÕK/IAK arutelude ·      Materiaalse õpikeskkonna ajakohasus ·      Õppetöö läbiviimine IÕK ja IAK alusel ·      L/a rühma asumine  kooli alluvuses ·      Lisaaastate õppe võimalus ja toimimine ·      Koostöö baasid õppetöö laiendamiseks (Põlva KK, Peri Päevakeskus, Maarja Küla, Põlva Kunstikool) ·      Õpilaskodu olemasolu ·      Kooli kodulehekülg ·      Suvelaagri olemasolu ·      Ühisüritused koos vanematega ·      Sisekoolitused

·     Personali erinevad väärtushinnangud ·     Vanemate liialdatud ootused ·     Stereotüüpsus õpetamis- ja       kasvatamismeetodite kasutamises ·     Juhtkonna ootused-lootused suuremad kui õpetajate emotsionaalne motivatsioon ·     Hooldusklassi halb ruumiline lahendus ·     Supervisiooni puudumise võimalus

 

VÄLISED VÕIMALUSED ( O )

VÄLISED OHUD ( T )

·      Koolitüübi vajalikkuse aktsepteerimine maakondlikul ja Põlva linna tasandil ·      Euroopa Liiduga kaasnevad võimalikud alternatiivsed rahastamisvõimalused ·      Avardunud koostöövõimalused õpilastele ja õpetajatele ·      Kooli tutvustamine ja tegevuse kajastamine meedias ·      Kooli hea maine ·      Tõusnud huvi kooli tegevuse ja võimaluste vastu

·         HEV õpilaste jätmine tavakooli ·         Lastevanemate oskamatus toime tulla HEV lapsega ·         HEV  õpilaste õppematerjali peaaegu täielik puudumine ·         Ühiskonnas esinev vähene teadlikkus ja tolerantsus erisuste suhtes ·         Ebakindlus rahastamises ·         Riikliku õppekava puudumine hooldusklassile  ja lisaaasta õppele ·         Majanduslike võimaluste vähesus maja renoveerimiseks ·         Koolist antavat oskused ei leia rakendust

 

5. STRATEEGILISED EESMÄRGID

 

Strateegiliste eesmärkidest on prioriteetsed tegevusvaldkonnad:

·         Organisatsioonikultuur

Organisatsioonikultuur  määrab väärtused, juhtivad uskumused ja mõtteviisid, mida jagavad omavahel organisatsiooni liikmed ja annavad edasi uutele liikmetele. See on viis kuidas organisatsioonis asju aetakse. See on kirja panemata ja tunnetuslik. Ilma organisatsioonikultuuri muutmata ei muutu organisatsioon ja just keerulistel aegadel on oluline säilitada töötajate pühendumus.

Tugev organisatsioon:

a)      liikmed jagavad sarnaseid tõekspidamisi ja väärtusi

b)      liikmetevaheline suhtlemine on lihtne

c)      ilmnevad tugevad kollektivistlikud tendentsid

Nõrk organisatsioonikultuur tähendab seda, et tõekspidamised varieeruvad suurel määral, esindades pigem indiviidi huve, häiritud on infolevi ja soorituses on esikohal indiviidi huvid.

Positiivne on organisatsioonikultuur siis, kui selle liikmed toetavad juhtkonda. Organisatsiooni liikmed saavad aru, et nad mõjutavad organisatsiooni tegevuse tulemusi, et neist sõltub midagi, et kasud jagatakse õiglaselt ja tõhusa töökorralduse nõuet peetakse mõistlikuks.

Üks viis vältimaks suuri muutusi, millele ootuspäraselt on kõige suurem vastasseis, on kujundada õppiv organisatsioon. See on inimese võime arendamine tunda ennast ja maailma. Organisatsiooniline õppimine on organisatsiooni võime ja selle arendamine kogemuste kaudu muuta ja parandada organisatsiooni tugevust

·         IÕK ja IAK õppetöö alusena

 

Individuaalset õppekava  (IÕK) ja individuaalset arenduskava (IAK) rakendatakse juhtudel, kui laps ja tema areng erineb oluliselt keskmisest normaalsest arengust. IAK rakendatakse alushariduses ja IÕK põhihariduses. Rakendamise põhjus on eri spetsialistide hinnang lapse füüsilisele, kommunikatiivsele, kognitiivsele ja sotsiaalsele arengule. IÕK ja IAK koostamine on meeskonnatöö, kus osalevad ka lapsevanemad. Need koostatakse kindlaks ajavahemikuks ja nendest tehakse kokkuvõtted ühiselt.

Roosi Koolis on kõik lapsed erivajadustega, erinevate võimetega, erineval arengutasemel – seega töö saab olla vaid individuaalne. Väga oluline on koostöö pedagoogide vahel

 

·         Roosi Kooli renoveerimine

 

Roosi Kooli hoone erinevad osad on erinevas olukorras: II korrus on osaliselt ümber ehitatud ja kaasaegselt sisustatud; I korrus vajab remonti. Et 28 õpilasest (seisuga 01.09.2008) on 9 liitpuudega – ratastoolilapsed, siis on vajalik hoone remont vastavalt nõuetele, et anda liikumisvõimalus ka nendele lastele. Vajalikud on ajakohased teraapiaruumid, tunnetustuba, raamatukoguruumid ja ruumid hooldusklassile.

Renoveerimiseks vajalike summade saamiseks on esitatud projekt HTM „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Hariduse infrastruktuuri arendamine” meetme „Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine” projektikonkursi komisjonile.

 

5.1.    Õpilastele ja personaalile suunatud tegevus

 

Strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt on välja töötatud alljärgnevad tegevused, mis suunatud kooli juhtimise, õppekasvatustöö ja koostöö edendamiseks.

·         Organisatsioonikultuuri teadlik muutmine pühendunud ja tulemuslikult töötava organisatsiooni loomiseks (koolitused, üritused, analüüsid, õppekäigud)

·         Õppekasvatustöö läbiviimine IÕK ja IAK alusel;

·         Kooli personali  edasiarendamine sisekoolituste kaudu;

·         Supervisiooni võimalus kooli personalile;

·         Koostöö arendamine Maarja Küla, Peri Päevakeskuse, Põlva Kunstikooli ja Põlva Keskkooliga jt samalaadsete koolidega

·         Koostöö vabariikliku lisaaastate õppekava väljatöötamise grupiga;

·         Õpikeskkonna pidev kaasajastamine kindlaksmääratud eesmärke arvestades;

·         Koostöö tõhustamine kooli tugisüsteemide ja õpetajate vahel;

·         Uute teraapiate sissetoomine

·         Tunnetustoa loomine

·         Invavahendite muretsemine

·         Hooldusklassi õpi- ja töötingimuste parandamine

·         Osalemine rahvusvahelise Comeniuse projekti töögrupis;

·         Õpiõue loomine.

·         Hariduslike erivajadustega eelklassi loomine

5.2 Lapsevanematele ja koostööpartneritele suunatud tegevus

 

Väga oluline kooli arengu seisukohalt on kooli tutvustamine kõigile koostööpartneritele ja nendega meie õpilastele alternatiivsete ja toetavate tegevuste läbiviimine. Et koolis saavutatu leiaks rakendust ka pärast kooli, tuleb teha igakülgset koostööd lapsevanematega.

·         Kooli tegevuse tutvustamine  teistele maakonna ja naabermaakondade koolidele, nõustamiskomisjonidele. Kooli tegevuse

·         Koostöö hooldusklasside õppekava väljatöötamiseks ja  ja õppemeetodite täiendamiseks vabariigi teiste koolidega;

·         Lastevanemate teadmiste, oskuste  täiendamine läbi ühiskoolituste, vestluste, ühisürituste.

·         Projektide koostamine rahastamisvõimaluste parandamiseks;

·         Lahtiste uste päevad: sotsiaaltöötajatele, lastevanematele, omavalitsustöötajatele, erivajadusega lastega tegelejatele;

·         Roosi Kooli  renoveerimine;

·         Koostöö arendamine puuetega inimestega tegelevate organisatsioonide ja ühendustega.

 

6. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

 

6.1 Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava korrigeeritakse igal aastal.

6.2 Arengukava korrigeerimisel lähtub asutus järjepidevalt sisehindamise tulemustest, sh arengukava elluviimise seire tulemustest.

6.3 Arengukava eelnõu kinnitatakse pedagoogilisel nõukogul, kooskõlastatakse hoolekoguga.

6.4 Arengukava uuendamise tingimuseks on:

·         muutused seadusandluses

·         pedagoogilise nõukogu või hoolekogu ettepanekud

·         lasteaed-põhikooli eelarve ja investeeringute muutused

·         arengukava kehtivusaja lõppemine

 

6.5 Arengukava kinnitab Põlva Linnavolikogu.