ROOSI  KOOLI JUHEND LISA-AASTATE LÄBIVIIMISEKS JA INDIVIDUAALSE ÕPPEKAVA KOOSTAMISEKS.

 

I ÜLDSÄTTED

 

§ 1. Reguleerimisala

 

Käesoleva korraga sätestatakse Roosi Kooli õpilaste lisa-aastatele jätmise alused, tingimused ja kord.

 

Lisa-aastatele jätmise aluseks on põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, toimetuleku- ja hooldusõppekava, hindamispõhimõtted, haridus-ja teadusministri 08. detsembri 2004.a. määrus nr.61 „Individuaalse õppekava (IÕK) järgi õppimise kord“ ja 30.juuli 2004.a. määrus nr 43 „Õppeaja pikendamine“ .

 

§ 2. Lisa-aastatele jätmise alused

 

• Pikendatud õppeaja põhiväärtuseks on see, et kõigil on võrdne võimalus õppida lisaaastatel. Lisa-aasta on vajalik selleks, et pikendada õppimise aega inimese sotsiaalseks toimetulekuks.

 

• Lisaaasta õpetust on võimalus saada 3 õppeaastat. Pikendatud õppetöö toimub klassi tunnijaotusplaani alusel 34 tundi nädalas. Valikainete mahtu suurendatakse arvestades kooli võimalusi.

 

• Täiendav õppimine toimub individuaalse õppekava alusel

 

• Ametialast eriõpetust antakse mõõduka ja raske vaimupuudega noortele. Koolituse organiseerimine toimub toimetulekuõpet andvas haridusasutuses. Arvestatakse koostöövõrgustikku (laps, lapsevanem, omavalitsus, sotsiaaltöötaja, praktikabaas, ettevõte). Kooli ja teiste  esindajate vahel lepitakse kokku toimuva õppimise eesmärkides ja sisus ning töökorralduses erinevate poolte vahel.

 

 

• Lisaaastale võivad jääda kõik õpilased  vanema põhjendatud taotluse alusel.

 Õppimise aja pikendamise otsustab kooli õppenõukogu hiljemalt avaldusele järgneva õppeveerandi jooksul (9.klassi III veerand). Igal õppeaasta algul esitab vanem uue põhjendatud taotluse  lisa-aastale jäämise kohta.

 Õppenõukogu võib taotlusele eitavalt vastata, kui õpilane pole täitnud koolikohustust mõjuva põhjuseta

• Lisa-aasta korraldamiseks ei ole määratud riiklikku tunnijaotust Lisa-aasta õppekavasse võivad kuuluda toimetulekukooli 9.klassi programmis olevad üldained ja  kutsealast eelõpet hõlmavad ained - eluõpetus ning lisaks kutseõppeasutuste ja tööeluga tutvumise võimalused.

 Lisa-aastate koolitus põhineb õpilastele eluks vajalike oskuste ja teadmiste andmisel, mis neid edasi arendaksid kuid ka aitaksid vaba aega sisustada. Pikendatud õppeaja tulemusel on osalejad iseseisvamad, täiskasvanumad ja võimelised paremini ühiskonda integreeruma.

 Lisa-aastate läbimine korraldatakse toimetulekuklasside juures

• Lisaõpetus korraldatakse nii, et see pakub õpilasele positiivseid õppimiskogemusi erinevates õppimiskeskkondades.

 Õpetuses tuleb kasutada mitmesuguseid meetodeid ja töövorme õppimise motivatsiooni äratamiseks ja hoidmiseks.

 Lisa-aastatel jälgitakse õpilase arengut järjepidevalt. Igal õpilasel peab olema võimalus saada personaalset juhendamist, nõustamist õppetegevuse planeerimisel ja teostamisel, õppeainete valikutes ning ameti ja elu planeerimises.

 

§ 3 Lisa-aasta eesmärk

 

1. Lisa-aastate eesmärgiks on toimetulekuõpetuse tegevust jätkates toetada õpilase arengut, süvendada omandatud oskusi, valmistada neid põhjalikumalt ette jätkuõppeks ning vähendada tõrjutust ühiskonnas. Eesmärgiks on, et õpilane
2. õpib iseseisvust ja kohusetunnet ning arendab eneseväärikust
3. õpib koostööd ja teistega arvestamist
4. arendab õppimisoskust
5. arendab õpilaste oskusi ja teadmisi elus toimetulekuks
6. õpib hindama oma tegevust tuttavates olukordades
7. tutvub päevakeskuses pakutavate organiseeritud tegevustega
8. arendab sotsiaalseid oskusi, õpib mingil määral oma vaba aega sisustama

 

2.   Lisa-aastatel pööratakse suurt tähelepanu tööharjumuste kinnistamisele ja uute oskuste omandamisele.

 

 

II ÕPPE –JA KASVATUSTEGEVUS

 

§ 4 Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted

 

4.1. Parandada eluks vajalikku toimetulekuoskust ja ette valmistada õpilast võimalikult iseseisvalt elus toime tulema, aidata tal sotsialiseeruda.

4.2. Lisa-aastate perioodil viia läbi töökasvatust

4.3 Anda pilt maailmast. Arendada kirjaoskust

4.4 Otsida koostööpartnereid

 

 

§ 5. Õppe- ja kasvatuse korralduse alused ning tunnijaotusplaan

 

5.1  Tunnijaotusplaan - 34 õppetundi nädalas

 Orientaine      5 tundi

Eesti keel              4 tundi

Matemaatika         3 tundi

Arvutiõpetus        2 tundi          

Eluõpetus             15 tundi

Kehaline kasvatus            2 tundi

Muusikaõpetus     2 tundi

Rütmika                  1 tund          

5.2. Individuaalse õppekava rakendamine võib tuua kaasa muudatusi etteantud tunnijaotusplaanis.

 

 

 

 

 

5.3.Kuna lisa-aasta õpetusel ei ole riiklikku õppeeesmärki, tuleb arvestada igale õpilasele õppeplaani koostamisel järgnevaid põhimõtteid:

 Individuaalsus- Õpilasele sobiv õpetusmeetod saadakse individuaalsel vaatlemisel ja katsetamisel ning tulemusena valitakse igale sobivam tegevusvorm/kava. Õpetus on individuaalne või väikerühma toetav.

Võrdsus- Õpilastel on õigus osaleda ühistegevustes vastavalt oma oskustele. Tal on õigus kasutada tugiteenuseid, leida ja õppida uusi oskusi ning saada täievoliliseks liikmeks ühiskonnas.

Praktiline tegevus- Õpetus toimub praktilistes tegevustes. Õpetatavaid oskusi harjutatakse pidevalt korrates erinevates olukordades ja pidevalt täpsustades. Eesmärkide püstitamisel arvestatakse nende vajalikkust ja kasulikkust tulevikus. Iseseisvat elu võib harjutada ühiselamus ja tööharjumusi kujundada töö- või päevakeskuses.

Õppetöö terviklikkus- Õppetöö toimumisel on oluline õpilasega lähedalt töötavate isikute koostöö. Õppimisel pööratakse individuaalselt tähelepanu õpilasele ja teda ümbritsevale keskkonnale. Õpetust teostatakse võimalikult palju õpilasele omases keskkonnas ja tutvustatakse tulevast töökeskkonda, ühiskondlikke teenindusasutusi ja vaba aja veetmise võimalusi.

§ 6. Ainekava õppesisu

6.1. Eesti Keel

 KÕNE MÕISTMINE

                               Lause/teksti arusaamine/ mõistmine

                               Esemed ja nende funktsioonid

                               Passiivse sõnavara laiendamine

                               Kuulamisoskuse arendamine

TAJU

                               Saadud juhendite ja teadete arusaamine

                                               -esemelised

                                               -pildilised

                                               -skemaatilised

                                               -viipelised

                                               -sõnalised                                                                                                          

MÄLU

                               Lühi- ja pikaajalise mälu arendamine

 

SUHTLEMINE

                               Oma soovide ja vajaduste väljendamine

                               Jaatavad – eitavad vastused küsimustele

                               Küsimuste esitamine ja neile vastamine

                               Sobiva suhtlemisviisi leidmine ja kehtestamine/arendamine

 

TEABEVAHENDID

                               Tutvumine erinevate teabevahenditega

                                               -ajalehed

                                               -televisioon

                                               -raadio

                                               -internet

Leida meelepärane tegevus vaba aja veetmiseks.

Emakeele teadmiste ja oskuste integreerimine erinevatesse tegevustesse.

 

KIRJUTAMINE JA LUGEMINE

                               Terviksõna äratundmine kirjapildi järgi

                               üldkasutatavate sümbolite tundmine

                               ärakiri

                               tuttavate sõnade iseseisev kirjutamine

                               pildi ja sõna ühendamine

Abivahend arvuti, tähed, sõnakaardid ja pildid

 6.2 Matemaatika

AEG

                               Ööpäevarütm

                               Nädalapäevad

                               Kuud

                               Aastaajad

                               Kell

Õpetuse sidumine suures osas teiste ainetega ja päevaste tegevustega.

 SUURUSTUNNUSED

                              Mõisted:    lühike-pikk, raske - kerge

                               Mõõtmine: pikkus, kaal, maht

Õpetus seotakse suurelt osalt päevaste toimingutega: puutöös, kodunduses, ilmateate vaatlemine/jälgimine

 ARVUTAMINE

                               Terviku ja tema osa võrdlemine (üks-palju)

                               Arvud ja numbrid

                               Tegevused hulkadega

                               Arvude liitmine ja lahutamine

RAHA

                               Rahatähtede tundmine

                               Raha väärtuse mõistmine                               

                               Ostu-müügitehingutega seotud elementaarkujutluste loomine

Raha kasutamine reaalses situatsioonis

 

 

6.3. Arvutiõpetus

ARVUTI ABIVAHENDINA

                               -õppetöös, vabal ajal, kommunikatsioonis, teadmiste hankimisel

ARVUTI KASUTAMINE

• avamine ja sulgemine
• oskuslik käsitlemine
• töö hiirega
• sõrmede töö
• juhendi käsitlemine
• tekstikäsitlus
• joonistusjuhend
• õpetusjuhend
• internet

6.4 Orientaine

LIIKUMINE LÄHIÜMBRUSES

                Oska liikuda kooli ruumides

                Oska liikuda kooliõues

                Oska liikuda võimalikult iseseisvalt tänaval

                Oska liikuda isikliku abita koolis ja kooliõues

                Oska liikuda isikliku abita tänaval

 

 

 

ÜHISKONDLIKE TEENINDUSASUTUSTE TUNDMINE

                Kauplused

                Postimaja

                Pank

                Raamatukogu

                Haigekassa

                Apteek

                Juuksur, habemeajaja

                Kohvik

                Tervisekeskus

                 Liiklusvahendid

                               -rongijaam - rong

                               -bussijaam, -peatus – buss

                               -sadam – laev

                               -lennuväli – lennuk

Tunda erinevate teenindusasutuste funktsioone

 Asjakohane ja olukorrale sobiv käitumine avalikes kohtades ja üldistes olukordades.

 

TELEFONI KASUTAMINE

                Vastamine kõnele

                Helistamine: numbri valimine, mobiili kasutamine

                Kõne alustamine ja lõpetamine

                Vestlemine

Oma võimete ja võimaluste teadvustamine.

 6.5 Tööõpetus?   Eluõpetus?   …………………..

6.5.1 TÖÖOSKUSED JA AMETI ÕPPIMINE

 Keskendumine oma tegemistele.

Toimingute alustamine ja lõpuleviimine.

Juhendite vastavus ja järgimine (kinni pidamine).

Erinevate töövaldkondadega tutvumine.

Erinevate töövahenditega tutvumine ja nende asjakohane kasutamine.

Oma töökohas puhtuse ja korra pidamine.

Õiged tööasendid/kehahoid.

Abi kasutamine.

Tööaja järgimine.

Puhkepausi kasutamine.

Erinevate materjalidega tutvumine ja nende kasutamisest arusaamine.

Töötegija ja töö väärtustamine

• tasustamine
• töötasu
• sotsiaalsed suhted
• üheskoos töötamine, tiimitöö
• meelepärase töö leidmine
• teiste abistamine/aitamine

Oma võimete ja võimaluste teadvustamine

Abi palumine vajadusel

Orienteerumine ümbruses

• füüsilised takistused/tõkked
• müra (kõne, lärm)
• inimsuhted

Tutvumine oma valla/linna päevakeskusega

Tööharjutused/praktika

Erinevate ametitega tutvumine ja asutuste/ ettevõtete külastamine

 

 

 

 

6.5.2 SUHTLEMINE TÖÖKOLLEKTIIVIS

 Oskus end tunda hubaselt/mõnusalt

Pilkkontakti hoidmine

Osalemine vestlustes/ühistes tegevustes

Kontakti otsimine

Suhtlemise erinevus sõltuvalt suhtluspartnerist

Tunnete tunnistamine ja väljendamine

Kõne või alternatiivsete kommunikatsioonivahendite kasutamine suhtlemisel

Head kombed, sobiv käitumine erinevates olukordades ja situatsioonides

Tähelepanu pööramine kaaslastele

Õpitud oskuste kasutamine uues olukorras/miljöös

Suhtlemine eakaaslastega

Enda esitlemine/tutvustamine

Esinemine

 

 

 

 6.5.3 INDIVIDUAALSED OSKUSED

 Isiklik hügieen

                WC kasutamine

• Tualettruumis olevate vahendite tundmine ja kasutamine
• Korrektne WC kasutamine

Pesemine

• kätepesu
• hammaste pesu
• dušši all käimine
• juuste pesu
• alakeha pesemine
• menstruatsiooniaegne hügieen

Välimuse eest hoolitsemine

• näo ja suu pühkimine
• jalgade ja käte hooldus
• iluravi/kosmeetika
• habeme ajamine
• ihu hooldus
• prillide, läätsede puhastus

Riietumine

• põhioskused riidesse panemisel
• põhioskused lahtiriietumisel
• riiete puhtus ja korrashoid
• sobiv/eakohane riietumine
• valikuvõimalused riietumisel

Söömine

• lusika kasutamine
• kahvli kasutamine
• noa kasutamine
• klaasist joomine
• söömiskultuur
• paraja toidukoguse tõstmine  taldrikule
• võileiva valmistamine
• laudlina kasutamine
• nõude äraviimine
• nõude asetus

Tervishoid

Oskus väljendada muutusi tervises

• valud
• palavik
• hõõrdumised ja vigastused/traumad

Esmaabi tervisehäirete korral

Tervislikud eluviisid

• küllaldane puhkus
• värske õhk
• söömisharjumused

Perearstikeskuses/polikliinikus

• tervise kontrollis käimine
• arsti juures käimine
• haiglas viibimine
• protseduuridel käimine
• hambaarsti juures käimine

Enda ravimine

• rohtude/ravimite võtmine
• ravimite vajalikkuse mõistmine
• ravimite muretsemine

Seksuaalkasvatus

• oma seksuaalsuse tundmine
• oma vajaduste rahuldamine sotsiaalselt heakskiidetud kombel

6.5.4 KODUNDUS

Toidu valmistamine

• tunda tervislikke toiduaineid ja tooraineid
• tunda tavalisi toidunõusid
• tunda tavalisi köögiseadmeid ja nende kasutamist
• osata hankida vajalikke toiduaineid ja töövahendeid
• teada toiduainete säilituskohti
• külmkapis säilitatavad ained
• kuivained
• sügavkülmutus
• osalemine toiduvalmistamisel ja küpsetamisel juhendi järgi
• õppida kasutama tööd hõlbustavaid vahendeid
• õppida pooltoodete kasutamist toidu valmistamisel
• õppida tavalisi toiduvalmistamise põhiviise

Laua katmine

• õppida lauda katma

Nõude pesemine

• õppida käsitsi nõusid pesema
• õppida nõudepesumasina kasutamist

Köögi koristamine

• õppida pühkima lauda
• õppida koristama jäätmeid
• õppida asetama asju omale kohale

Toidu/ostude tegemine

• ostude planeerimine ja tegemine
• toiduainete leidmine kauplusest
• ostukäru või ostukorvi kasutamine
• ostude kassalindile asetamine
• ostude eest maksmine
• ostude pakkimine
• ostude asetamine õigetesse kohtadesse

Elukoha/ümbruse puhtus ja hubasus

• mõista puhtuse ja koristamise tähtsust
• koristamise vajaduse märkamine
• asjade paigutamine oma kohtadele
• kappide korrastus
• tolmuimeja kasutamine
• põrandate pesu
• tolmu pühkimine
• WC pesu
• puhastusvahendite – ja ainete tundmine ja kasutamine
• lillede kastmine ja hooldus
• ümbruse hubasus
• akende pesu
• lähiümbruse korrastus ja hooldus

Rõivaste hooldus

• rõivaste valik ja ostmine
• otstarbekas, moodne ja maitsekas riietumine
• rõivaste korrashoid
• rõivaste hooldamist reguleerivad tingmärgid

Riiete pesu

• pesumasina kasutamine
• pesumasina täitmine
• pesumasina tühjendamine
• pesu kuivatamine
• kuivatustrumm
• kuivatusvann
• pesu triikimine, paigutamine kappi
• pesu pesemine käsitsi

Iseseisvalt elamine

• lahkumine kodust
• iseseisvumine ja täiskasvanuks saamine
• harjumine toetatud eluga
• õpitud oskuste kasutamine toetatud elus

 

 

 

•  

 

6.5.5. VABA  AEG

Oma vaba aja meelepärane kasutamine

Tutvumine erinevate vaba aja veetmise võimalustega

Meelepäraste vaba aja harrastuste leidmine

Sotsiaalsete suhete loomine vaba aja sisustamiseks

Vaba aja otstarbekas kasutamine

 

6.6.6 KEHALINE KASVATUS 

Kehatunnetus ja koordinatsioon

Üld- ja peenmotoorika arendamine

Õpitud oskuste harjutamine ja kasutamine

Individuaalse abi kasutamine vajadusel

Jõu ja vastupidavuse harjutamine

Tutvumine erinevate liikumisviisidega

Sobiva spordiala või treeningu leidmine

Rühiharjutused

Ujumine

 

 

6.6.7 MUUSIKA

 6.6.8 RÜTMIKA

§ 7  KASUTUSEL OLEVAD ÕPETUSE MEETODID

 

7.1 STRUKTUREERITUD ÕPETUS JA JUHTIMINE/SUUNAMINE

 Õppekava on ülesehitatud lähtudes struktureeritud (süstematiseeritud) õpetusest.

Struktureeritus viib õpetuse süsteemi, mis muudab õpetuse kergemini mõistetavamaks. See annab teada, mida tehakse, miks tehakse, kui kaua tehakse ja kellega koos tehakse. See loob eelduse korraks ja järjepidevuseks. Struktureeritud õpetusel peab arvestama õpilaste individuaalsust. Õpetus võib olla konkreetne – esemeline, pildiline, skemaatiline.

Õpilase oskuste arenedes vähendatakse abi, eesmärgiks iseseisvus.

 7.2 KAVANDAMINE/ PLANEERIMINE

 Füüsilise puudega õpilased kasutavad tegevuste sooritamiseks abivahendina motoorseid liikumisvahendeid. Vajadusel kavandatakse füüsilise puudega õpilaste liikumine teiste kaasabil, et ta saaks osaleda õpetatavates tegevustes.

 7.3 JUHENDAMISE VÄHENDAMINE

 Õpilane vajab uusi oskusi õppides tuge, juhendeid, julgustust. Õpilane vajab määratud tugiteenust ja õppimise edenemise jälgimist. Uute oskuste omandamine toimub juhendamise ja rutiinse tegutsemise kaudu. Ka õppekeskkond peab soodustama oskuste arendamist ja arvestama õpilase individuaalsust. Oskuste kasvades abi väheneb järk – järgult, kuni õpilane sooritab ülesande iseseisvalt.

 

 

7.4 TEGEVUSE ETAPILISUS

 Õpitav tegevus jagatakse eraldi osadeks (osaoskusteks), õpilane omandab terviktegevuse osaoskusi eraldi harjutades.  Täiskasvanu aitab tehtava terviku sooritamisel. Kui üks osa tervikust on õpitud, sooritatakse terviktegevus koos täiskasvanuga. Seejärel suundutakse järgmise harjutatava osa juurde. Õpitud osategevused liidetakse ühtseks kogutegevuseks, mille õpilane sooritab iseseisvalt.

 7.5 OSITI OSAVÕTMISE PÕHIMÕTE

  Raske vaimupuudega inimesed ei õpi sageli vajalikke oskusi iseseisvalt rakendama. Õpilane sooritab terviktegevusest sellise osa, millega ta saab iseseisvalt hakkama. Iga õpilase osalemine annab talle võimaluse mõjutada temapoolse panusega tehtavat ühistööd. Igapäevased võimalused on mitmekesised ja neis osaledes rikastatakse tundeelu erinevate kogemuste kaudu. Ositi osavõtmisse võib ka liita ühistegemise õppimise põhimõtted, kus kõigi rühma liikmete panus on vajalik ja tähtis.

 7.6 TAJUDE ABIL ÕPPIMINE

 Endast ja ümbritsevast teadmiste hankimisel kasutatakse erinevaid meeli (aistinguid): tunde-, lõhna-, maitse-, liikumis- ja kompimismeeli.

Erinevate harjutuste kaudu aktiveerime õpilasel kõiki meeli ja õpetame kasutama tajude kaudu saadud teadmisi.  Tervikõppes õppides pakume õpilastele teadmisi võimalikult mitme erineva aistingu kaudu.

 7.7 ÕPILASE IÕK

 Õpilane osaleb oma õppetegevuse planeerimisel. Eesmärgiks on, et õpilane omandab erinevaid oskusi ja kasutab neid iseseisvalt. Õpilast juhendatakse oma tegevust lõpetama, tegema valikuid ja oma tegevusele hinnangut andma. Individuaalse õppekava koostamisel arvestatakse õpilase omandatud oskusi ja eeldatavat arengut. Vestlused ja hinnangute andmised toimuvad tegevuse järel. Oskuste omandamise kohta tehakse märkmeid õpilase  individuaalsesse õppekavasse. Lahkudes õppeasutusest antakse õpilasele kaasa tema individuaalne õppekava, kus on teave õpitud oskuste, tulevikulootuste ja reaalsete võimaluste kohta.

 

 

 

 

III   INDIVIDUAALSE ÕPPEKAVA KOOSTAMINE JA TÄITMISE KORD ROOSI KOOLIS

 

§ 8 Individuaalse õppekava koostamine

 Pikendatud õppeaja õpilastele koostatakse individuaalne õppekava, milles lisaks õpetatavatele oskustele on ära märgitud õpilase huvid ja suundumused, omandatud oskused, õppimist toetavad tugiteenused. Õppekava aluseks saab õpilase toimetulekukoolis koostatud IÕK, kust saab teada õpilase oskused ja arengu hetkeseis.  IÕK koostatakse koostöös õpilase, vanema/hooldaja ja kõigi temaga tegelevate isikutega. Pidevalt jälgitakse IÕK-s püstitatud eesmärgi täitmist ja vajadusel täiendatakse.

Koolist lahkudes antakse õpilasele kaasa temale koostatud IÕK.

 

§ 9 Võttes aluseks Haridus- ja Teadusministri määrust 08.dets 2004.a. nr 61 §1 p2 ning Toimetulekukooli õppekava kehtestada Roosi Koolis individuaalse õppekava(IÕK) koostamise kord alljärgnevalt:

 

1. Seadustest tulenevalt koostatakse Roosi Koolis igale õpilasele IÕK.
2. Kevadel (aprill, mai) tehakse kokkuvõtted IÕK täitmisest ja toetudes analüüsile koostatakse järgmiseks õppeaastaks uus õppekava.
3. IÕK koostamise nõuded ja tööjaotus:
4. IÕK koostamise korraldab klassijuhataja/eripedagoog, kes on klassis põhiainete õpetaja(edaspidi koordinaator.
5. Koordinaator teeb koostööd vastavate osapooltega: aineõpetajad, kooli juhtkond, perekond, sotsiaaltöötajad, kooliarst, logopeed, ravivõimlemisõpetaja.
6. Pikendatud õppeajale jäävate õpilaste IÕK koordinaator teeb lisaks p 2.2 osapooltele koostööd ka kutseõppeasutusega, kutsenõustajaga, tööhõivega, päevakeskusega jne.
7. IÕK-s määratakse vastavalt vajadusele õppevara, ruumi- ja inimressursi kaasamise vajadus(tugisüsteemid) ja põhimõtted.
8. IÕK arutatakse läbi ja allkirjastatakse koordinaatori ning lapsevanema poolt.
9. IÕK kinnitab kooli direktor allkirjaga.
10. IÕK täitmine ja aruandlus:
11. IÕK  täitmise eest vastutavad kõik p 2.2 nimetatud osapooled.
12. 2 korda õppeaastas, vajadusel tihedamini, analüüsitakse IÕK-s püstitatud ülesandeid, tugisüsteemide rakendumist.
13. Analüüsi koostavad koordinaator ja aineõpetajad.
14. Analüüsis tuuakse välja iga õpilase kohta eraldi püstitatud ülesanded ja tulemused. (kui püstitatud eesmärk oli raske, siis milliseid töövõtteid/töövahendeid kasutati, et tulemust saavutada). Mida edasi teha?
15. Pikendatud õppeajale suunamise ettevalmistamine. IÕK-alase töö kolm etappi:
16. Koordinaator esitab õppenõukogule vanema põhjendatud avalduse pikendatud õppeaja kohta ja „Olukorra fikseerimise”, s.o. lühikirjeldus, õpilase valmisoleku hindamine(areng, tugisüsteemid jne), pikendatud õppeajale suunamise vajadusest ja nägemus tulevikus õpilane suunata kutseõppeasutusse või päevakeskusesse. Lõpeb õppenõukogu vastava otsusega.
17. IÕK koostamine ja selle läbiviimine (koostatud raamõppekava järgides, ei ole 9.klassi õppeainete kordamine)
18. Suundumine kutsekooli/päevakeskusesse. Määratakse vastutaja.
19. Koolist suundumisel kutseõppeasutusse või päevakeskusesse läheb õpilane koos IÕK-ga.

 

IV Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtted ja kord.

 

§ 10 Õpilase hindamine

 Roosi Koolis on teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk:

1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;

2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;

3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

 

Kooli õppekavas sätestatud õpilaste hindamise põhimõtted ja kord on kättesaadav lapsevanemale, eestkostjale või hooldajale, õpilasele ja õpetajale ning avalikustatud kooli kodulehel.

Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele ning lastevanematele klassijuhataja, aineõpetajad.

Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise korraldus:

• Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste, kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele ning IÕK-s püstitatud eesmärkidele.
• Õppenädala algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õpitavad teadmised ja oskused ning nende omandamisele hinnangu andmise aja ja vormi.
• Jooksva hindamise eesmärgil teeb õpetaja vähemalt 1x nädalas märkmeid töökava hinnangute lahtris  (toimetulekuõppekava alusel õppijate kohta) või jooksva hindamise päevikus (hooldusõppekava alusel õppijate kohta), et oleks võimalik õpilase arengut iseloomustada ning vajadusel  individuaalset õppekava korrigeerida.
• Kokkuvõttev sõnaline hindamine on aluseks tunnistuste väljaandmisel õppeveerandi lõpul. Hooldusõppekava järgi õppimisel hinnatakse 2x õppeaastas püstitatud arendamise ja kasvatamise eesmärkide saavutamist.
• Õppeaine aastahinne pannakse välja IÕK täitmise tulemuste järgi, kirjeldades omandatud teadmiste ja oskuste taset.
• Kui õppeaine veerandi- või aastahinne on jäänud välja panemata, siis kuulub õpilase IÕK koheselt ümbervaatamisele.
• Kõik põhikooli toimetuleku- või hooldusõppekava järgi õppivad õpilased viiakse üle järgmisse klassi või lõpetavad  kooli. Sõltuvalt õppekava tüübist võib õpilane lapsevanema põhjendatud avalduse alusel jääda täiendavale õppetööle kuni kolmeks õppeaastaks.
• Lapsevanemal on õigus sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinnangu teada saamist.
• Õpilase hindamisega seotud vaidlusküsimusi lahendab kool lapsevanema kirjaliku põhjendatud taotluse alusel. Otsusest teavitab kool lapsevanemat kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.
• Kui lapsevanem ei ole otsusega nõus, võib ta pöörduda kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle järelvalvet teostava asutuse poole viie tööpäeva jooksul arvates otsusest teadasaamisest.
• Kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle järelvalvet teostav asutus on kohustatud vaidlusküsimuse lahendama kümne tööpäeva jooksul pärast avalduse saamist ja teavitama sellest lapsevanemat ning kooli direktorit kolme tööpäeva jooksul.

10.1. KOKKUVÕTVATE SÕNALISTE HINNANGUTE ANDMINE

 Roosi Koolis kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid.

Jooksval hindamisel teeb õpetaja vabas vormis märkmeid töökava hinnangute lahtris (toimetulekuõppekava alusel õppijate kohta) või kirjeldab õpilaste tegevusi jooksva hindamise päevikus (hoolduskooli õppekava alusel õppijate kohta).

 Kokkuvõttev hindamine

Toimetulekuõppekava järgi õppimisel toimub hindamine individuaalses õppekavas (IÕK) püstitatud eesmärkide saavutamisest lähtudes.

Õpitulemusi hinnatakse  järgmiselt:

tuleb toime (TT) – õpilane vajab ülesannete lahendamiseks õpetajapoolseid selgitusi, tuleb ülesannetega vähese abiga iseseisvalt toime;

tuleb toime abiga (TTA)– õpilane vajab ülesannete lahendamiseks mitmekordseid selgitusi, tuleb ülesannetega õpetaja abiga toime, kasutades abivahendeid, näidiseid;

tuleb toime koostegemisel (TTK)– õpilane vajab ülesannete lahendamisel pidevat individuaalset juhendamist, abi, tuleb toime ainult õpetajaga koos tegutsemisel.

Ei tule toime hinnangut ei kasutata.

Kui õpilase teadmised ja oskused on suuremad / väiksemad kui antud hindamisskaala võimaldab hinnata, kuulub õpilase IÕK kohesele ümbervaatamisele.

 Hoolduskooli õppekava järgi õppivale õpilasele koostatakse 2x aastas kirjalik hinnang, mis kirjeldab arengus toimunud muutusi ja temaga läbiviidud tegevusi.

10.2 KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE

 Roosi Koolis käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on

1)   suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;

2)   motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

 õpilase hindamise aluseks kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide täitmine koolis.

Käitumise ja hoolsuse põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele ja lastevanematele klassijuhataja.

 Käitumishindega „eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane tavaolukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.

Käitumishindega „hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme õpitud olukordades ning täidab kooli kodukorra nõudeid.

Käitumishindega „rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib meeldetuletamisel üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid vajab korralekutsumist.

Käitumishindega „mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetaja nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata „mitterahuldavaks” ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

 Roosi Koolis hindamise aluseks õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus ülesannete täitmisel, soov aktiivselt osaleda õppetöös.

Hoolsushindega „eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib võimetekohaselt, on töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.

Hoolsushindega „hea” hinnatakse õpilast, kes üldjuhul täidab õppeülesandeid võimetekohaselt ja / või õpetaja meeldetuletusel koheselt, on töökas, hoolikas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel.

Hoolsushindega „rahuldav” hinnatakse õpilast, kes täidab õpetaja korduvate meeldetuletuste järel oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega täida õppeülesandeid oma tegelike võimete kohaselt.

Hoolsushindega „mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida õppeülesandeid võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.

 10.3 ÕPILASE JÄRGMISESSE KLASSI VÕI TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE SUUNAMISE KOR

Roosi Kooli õpilased õppeaasta lõpul viiakse üle järgmisse klassi või lõpetavad kooli.

 Õppenõukogu otsusega võib pikendada õpilase õppeaega kolmandas kooliastmes kuni kolme õppeaasta võrra valikainete omandamiseks kuni 34 nädalatunni ulatuses.  Iga täiendava õppeaasta kohta koostatakse õpilasele IÕK.

 Hiljemalt 9. klassi I poolaasta jooksul peab lapsevanem esitama põhjendatud kirjaliku taotluse sooviga õpilase õppeaja pikendamiseks. Iga täiendava õppeaasta kohta tuleb esitada eraldi kirjalik taotlus.

 

V LÕPETAMINE

 

§ 11 Tunnistused

 11.1 Lisaaastatel kasutatavad tunnistused on

• veeranditunnistus, mille andmine otsustatakse õppekavas
• tunnistus läbitud lisa-aasta kohta
• Lisa-aastate õpingute lõpetamisel saab õpilane lõputunnistuse

11.2.Lõputunnistuse lisana saab õpilane kaasa

        Individuaalse õppekava

        iseloomustuse

 

 

 

 

VI RAKENDUSSÄTTED

 

§ 12 Juhendi jõustumine

 

Käesolev „ Roosi Kooli juhend lisaaastate läbiviimiseks ja individuaalse õppekava koostamiseks” onvastu võetud õppenõukogu poolt